Euroopa parlamendisaadikud ja ettevõtjad arutasid eile Tõravere observatooriumis, kuidas kosmosetehnoloogiat Euroopa julgeoleku tagamisel senisest paremini kasutada.
Kuigi eri riikide poliitikute seisukohad kõigis küsimustes ei ühti, rõhutasid saadikud, et kosmoses toimuvat ei saa enam käsitleda eraldiseisvalt kas tsiviil- või militaartaristuna.
Sellelaadseid arutelusid peavad Euroopa poliitikud igal aastal. Sedapuhku korraldas ligi kümne riigi poliitikute ja ekspertide ühise töötoa Eesti. Euroopa parlamentidevahelise kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik (pildil) selgitas, et Eesti soovib olla kosmosevaldkonna eestkõneleja, kuid lisaks võiks orbiidiala taristu ristkasutus aidata meie ettevõtetel laieneda välisturule.
Kuid Mario Kadastik toonitas kokkuvõtteks, et kosmosetehnoloogia ristkasutuse mõte pole ainult sõjaline, vaid võiks ka majandusele kaasa aidata.
Kadastiku sõnul on teema eriti aktuaalne viimastel aastatel Ukraina sõja tõttu. Näiteks tõi ta esile, kuidas ilmasatelliite saab vajadusel kasutada sõjalaevastike tuvastamiseks ka mujal Euroopas. «Norra ülesanne on vastutada kogu Arktika eest, mille vastu Venemaal on suur huvi. See ala on aga suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia territoorium kokku. Seega tohutu maa-ala, mida ilma kosmosetehnoloogiata ei suudaks keegi katta,» iseloomustas Kadastik.
/nginx/o/2025/04/28/16806490t1h678f.jpg)
Ta lisas, et teine suur küsimus on, kuidas saada valdkonda rohkem erasektori tuge. Edukaks Euroopa näiteks tõi Kadastik Saksamaa, kus riik toetas kolme eraettevõtet mõnekümne miljoni euroga, võimaldades neil arendada väikeste satelliitide kanderakette. «See oli riigi poolt küll väike summa, aga hädavajalik, sest seejärel tuli erasektor kohe oma investeeringutega kaasa.»
Saksa parlamendi Bundestagi liige Klaus-Peter Willsch märkis, et sellised teemad ja otsused on Saksamaa uuele valitsusele väga olulised. «Just täna kuulutati välja meie uued ministeeriumid ning esimest korda luuakse eraldi teaduse, tehnoloogia ja kosmose ministeerium, mis on oluline samm edasi,» ütles Willsch.
Samuti meenutas ta, et uue kantsleri Friedrich Merzi juhitud valitsus muudab Saksamaa põhiseadust, mis võimaldab nüüd kaitsekulutustel ületada ühe protsendi SKTst. Selle tulemusena plaanib Saksamaa suunata järgmise 12 aasta jooksul oma majandusse triljon eurot, millest pool investeeritakse kaitsetööstusse. «Peame teistele järele jõudma, et valmis olla,» nentis Willsch, viidates välispoliitiliselt ärevatele aegadele.
Päeva teises pooles arutasid poliitikud ja eksperdid teisi hübriidsõja teemasid.
Tartu ja Eesti visiidi lõpetavad külalised teisipäeval, kui kohtuvad ettevõtjatega ja külastavad Euroopa kosmoseagentuuri äriinkubatsioonikeskust.