Transpordiamet tunnustas mai lõpus Madalmaade liiklusameti tüübikinnitust, mis lubab Tesla Full Self-Driving (FSD) ehk isesõitvat süsteemi järelevalvega kasutada ka Eesti teedel, ning riigikogu liige (RE), teadlane ja Tesla entusiast Mario Kadastik on sestpeale niiviisi läbinud 1225 kilomeetrit.

«Praktikas on see isesõitev auto selles mõttes, et 99 protsenti ajast ütled talle, kuhu ta peab minema, ja sinna ta läheb. Teeb seda linnaliikluses, parklates, ootamatutes olukordades, sisuliselt kõikjal,» rääkis Kadastik. Tema sõnul teeb süsteemi kasutamine sõitmise mugavamaks, vähendab stressi ning laseb ajul puhata.

FSD-süsteem

Tesla FSD kuulub rahvusvahelise SAE klassifikatsiooni järgi teise taseme ehk Level 2 juhiabisüsteemide hulka. See tähendab, et auto suudab iseseisvalt lahendada enamiku liiklusolukordi, kuid juht vastutab igal ajahetkel täielikult sõiduki ohutu liiklemise eest ning peab olema valmis juhtimise üle võtma.

Enne Euroopas heakskiidu saamist testiti süsteemi sealsetel teedel umbes poolteist aastat ning koguti sõiduandmeid eri riikidest.

Transpordiameti sõidukite tehnoosakonna eksperdi Mart Linna sõnul toetab amet Madalmaade liiklusameti tüübikinnituse tunnustamisega innovaatilisi lahendusi, millel on suur potentsiaal liiklusohutuse parandamisel. Teistest Eestis kasutatavatest Level 2 juhiabisüsteemidest erineb Tesla FSD eelkõige selle poolest, et süsteemi tööulatus on oluliselt laiem. See saab hakkama märksa keerulisemate liiklusolukordadega nii linnas kui maanteel ning erinevates ilmastikuoludes.

Nagu kogenud juht

Kadastiku kinnitusel on süsteemi sõidustiil üks selle suurimaid tugevusi. «Kui seda kogeda, siis saab aru, et ta sõidab väga hea, kõrge kogemusega juhi tasemel. On rahulik, samas optimaalne, ei veni, ei tee ohtlikke manöövreid. Pigem sõidab nagu professionaalne juht,» kirjeldas ta.

Tema sõnul on ta umbes 1600 sõidetud kilomeetri jooksul pidanud juhtimisse sekkuma vaid üksikutel kordadel. Kõige potentsiaalselt ohtlikum olukord tekkis Tallinnas kohas, kus trammitee kulgeb otse, kuid sõidurada teeb kurvi. Seal eelistas Kadastik ise juhtimise igaks juhuks üle võtta.

Roolis olles ei pea ise iga mikromanööverdamisega tegelema ning käsi ei tule hoida roolil, nii et saab palju vabamalt üldist liiklust jälgida.
Roolis olles ei pea ise iga mikromanööverdamisega tegelema ning käsi ei tule hoida roolil, nii et saab palju vabamalt üldist liiklust jälgida. FOTO: JOSEP LAGO

Ülejäänud katkestused on Kadastiku sõnul olnud seotud pigem navigatsioonikaardi vigade kui sõidusüsteemi endaga. Näiteks on auto varem püüdnud kasutada aastaid tagasi suletud teeotsa, kuid aja jooksul on süsteem seda viga ise korrigeerinud.

Kadastik selgitas, et on olnud ka vastupidiseid olukordi, kus süsteem märkas võimalikku ohtu enne teda. «Inimene ei jõua vaadata korraga seitsmes suunas, aga auto suudab. Paar korda mõtlesin, miks ta nüüd hoogu maha võtab. Tahtsin isegi gaasi anda, et edasi liiguks, aga siis avastasin, et tegelikult oli seal auto, mida mina veel ei näinud,» rääkis ta. «Seetõttu olen õppinud süsteemi otsuseid rohkem usaldama. Kui ta pidurdab või hoogu vähendab, siis enamasti on selleks põhjus.»

Süsteemi suur eelis see on, et selle tähelepanu ei haju nagu inimestel. «Keegi räägib autos, telefon piiksub või mõni muu asi tõmbab pilgu kõrvale. Auto selliseid vigu ei tee ning suudab jälgida korraga palju rohkemat kui inimene,» mainis Kadastik.

Samas ei luba süsteem juhil täielikult lõõgastuda. Tesla jälgib salongikaameraga pidevalt juhi tähelepanu. Kui juht vaatab pikemalt mujale või hakkab näiteks telefoni kasutama, annab auto esmalt hoiatuse, ja kui juht sellele ei reageeri, lülitab süsteem end välja.

Kadastiku sõnul tähendab see, et kuigi auto teeb suure osa juhtimistööst ise ära, peab juht jätkuvalt liiklust jälgima. «Kui sa ei pea enam iga väikese manöövriga tegelema, siis saad hoopis paremini jälgida kogu liikluspilti,» sõnas ta.

Selliste süsteemide laialdasem kasutamine võiks vähendada liiklusõnnetusi, leidis Kadastik. Ta tõi näiteks olukorra, kus talle sõitis pimedal ristmikul kõrvalteelt ootamatult ette kaubik, kuid auto märkas seda ja käitus vastavalt. Kadastiku sõnul on süsteemi suur tugevus just püsiv tähelepanu, mis ei sõltu väsimusest ega inimese emotsioonidest. Samas rõhutas ta, et praegune FSD on endiselt niinimetatud supervised-versioon ehk inimene peab olema valmis igal hetkel sekkuma.

Vastutus jääb endiselt juhile

Liiklusjurist Indrek Sirk advokaadibüroost Sirk & Saareväli rääkis, et õiguslikus mõttes ei muuda FSD kasutamine midagi: «Sõltumata auto tehnilistest lahendustest vastutab sõiduki juhtimise eest konkreetne inimene, kes peab viibima autos.»

Tema sõnul kehtib sama põhimõte kõigi juhiabisüsteemide puhul, olgu selleks püsikiirusehoidja, mitteblokeeruvad pidurid või sõiduraja hoidmist toetavad süsteemid. Juht vastutab liiklusrikkumiste, sõiduki õiguspärase kasutamise ning võimaliku kahju eest. Lisaks lasub sõiduki omanikul tsiviilõiguslik vastutus, sest mootorsõiduk on seaduse järgi suurema ohu allikas.

Kadastik nentis, et järgmine samm ehk täielikult autonoomne sõit jõuab varem või hiljem ka Euroopasse ning siis ei peaks inimene enam tingimata roolis istuma. «Praegu peab juht kogu aeg vastutama. Kui ühel päeval jõuab siia süsteem, kus auto vastutab ise, võiks näiteks saata auto lapsele järele või lasta tal ise teise Eesti otsa sõita,» ütles ta.

Praegu sellist võimalust Eestis ega Euroopa Liidus veel ei ole. Seni jääb Tesla FSD kõige võimekamaks lubatud juhiabisüsteemiks, kuid lõplik vastutus lasub endiselt inimesel rooli taga.

https://www.postimees.ee/8502090/riigikogu-liige-soidab-teslaga-ringi-ilma-rooli-pooramata-soidab-nagu-professionaalne-juht