Kui öelda „tuumaelektrijaam“, meenub paljudele Eestis Tšornobõli katastroof aastast 1986, mille tagajärgi likvideeris 600 000 inimest, neist ligi 5000 Eestist.
Praeguste uudiste taustal mainib tuumafüüsik Mario Kadastik, et tuumajaamas kriitilise olukorra tekkimist ei ole lihtne saavutada. On ju tuumajaamad pigem disainitud ise automaatselt seiskuvatena kui ise õhku lendavatena.
Küll aga võib võimalik olla tuumajaamas lõhkeainetega jaama rikkumine ja osa radioaktiivse aine ringi paiskamine. „Kahtlen, et sealt paiskuks meeletus koguses radioaktiivset ainet kõrgematesse atmosfäärikihtidesse, kus see kaugemale kanduks,“ sõnab Kadastik Zaporižžja kohta. „Kui on radiatsiooni ohtu, siis peamiselt tuumajaama vahetus läheduses.“
Oht 20 kuni 200 kilomeetrit
Siseministeeriumi nõuniku Aigo Allmäe hinnangul ei mõjuta võimalikud sündmused Ukraina tuumarajatistes otseselt Eestit. Kuna kõik Zaporižžja reaktorid on välja lülitatud, siis tähendab see Allmäe sõnul, et võimalik ohuraadius intsidendi korral on umbes paarkümmend kilomeetrit tuumajaama keskpunktist.
„Kui tuumajaama reaktorid töötaksid, saaksime rääkida ohuraadiusest umbes 200 kilomeetrit,“ lisab ta.
Keskkonnaameti kriisihalduse nõunik Teet Koitjärv tutvustab jaama ehitust. „Zaporižžja reaktoreid ümbritseb hermeetiline, 45meetrise läbimõõduga ja 52 meetri kõrgune raudbetoonist reaktorianum, mille seinte paksus on 1,2 meetrit. Reaktori enda korpus on valmistatud ligi 20 cm paksusest terasest. Sellise konstruktsiooni purustamine oleks väga keeruline ning nõuab vahendeid, mille toimetamine tuumajaama territooriumile reaktori lähedusse on kergesti märgatav.“
Koitjärv rõhutab, et tuumajaamas viibib pidevalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri IAEA missioon. „Mingeid märke tuumajaama objektide mineerimisest või lõhkeaine toimetamisest reaktorite lähedusse pole tuvastatud,“ tsiteerib Koitjärv IAEA pressiteadet.
Mis tahes intsidendi puhul jääks oht lokaalseks ega ületaks paarikümne kilomeetri raadiust.
Teet Koitjärv
Nõunik täpsustab, et kõige suuremad riskid Zaporižžjas on seotud reaktorite jahutussüsteemiga. Tema sõnul tegeldakse seal pidevalt riskide maandamisega, et pärast Kahhovka tammi purustamist oleks jahutussüsteemi toimimine tagatud. Asjaolu, et reaktorid on septembrist 2022 välja lülitatud, vähendab järsult riske.
„Mis tahes intsidendi puhul jääks oht lokaalseks ega ületaks paarikümne kilomeetri raadiust,“ mainib Koitjärv.
Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kaja Rahu soovitab tutvuda ka Soome Kiirgusohutuskeskuse autoriteetsete seisukohtadega, mille järgi ei ole Zaporižžja tuumajaama õhkulaskmise korral oodata radioaktiivsete ainete märkimisväärset levimist kaugemale kui 200 km.
„Sõda Ukrainas ei mõjuta Soome kiirgusolukorda,“ on Soome Kiirgusohutuskeskuse ametlik seisukoht. „Ükski õnnetus või kahjustus, mis on seotud radioaktiivsete materjalidega või tuumajaamadega Ukrainas, ei tekita olukorda, kus Soome rahvas vajaks kiirguse eest kaitset.“
100 000 sõjaväelast ligiduses
Julgeolekuekspert Rainer Saks rõhutab samas, et Zaporižžja tuumajaam on seni Venemaa poolt okupeeritud ja Venemaa infooperatsioonide keskmes. „Tuumajaama territooriumi kasutatakse oma sõjatehnika ja moona ladustamiseks, kuna Ukraina jaama territooriumi ei tulista,“ toob ta välja. Saks märgib lisaks, et tuumajaama on korduvalt üritatud ümber lülitada Vene elektrivõrkudesse, kuid ebaõnnestunult.
„Sõjalises plaanis oleks tuumajaama õhkulaskmine juhitamatu protsess.“
Igor Taro
„Kuna Zaporižžja tuumajaama puhul ei ole tegemist nn Tšornobõli tüüpi reaktoritega, siis ekspertide väitel ei ole seal suure mastaabiga õnnetust sugugi lihtne korraldada. Eriti sellisel moel, et lavastada kõiges veenvalt süüdi Ukraina,“ mainib Saks. Tema selgitusel ei ole sellise suure ulatusega operatsiooni võimalik ette valmistada väikesel grupil inimestel ning lisaks tuleks eelnevalt evakueerida suurem osa piirkonnas paiknevaid Vene vägesid, vähemasti 100 000 sõjaväelast. Peale selle veel Venemaalt toodud ametnikud ja osaliselt perekonnaliikmed. „Selline operatsioon kestaks nädalaid.“
Samas mainib Saks, et „…kahjuks ei ole õnnetus Zaporižžja tuumajaamas välistatud. Kuna piirkonnas käib lahingutegevus, võib juhtuda kõikvõimalikke intsidente, mille tagajärjel võib tekkida ka mõni suurem kahjustus tuumajaamas.“
Ukraina sõja väsimatu kommentaatori Igor Taro arvates pole tuumajaama õhkulaskmine tõenäoline. Pigem on tegu hirmutamisega. „Sõjalises plaanis oleks tuumajaama õhkulaskmine juhitamatu protsess, mõeldes kas või tuule suunale,“ mainib Taro.
Samas, nendib Taro, et „tuumajaama õhkulaskmist täiesti välistada ka ei saa“ ja „pealegi puudub Venemaa reakoosseisul arusaam tuumaõnnetuste tõsisusest“. Taro tõi välja Vene sõdurite juhmuse sõja algupäevil Tšornobõli tuumajaama saastatud piirkonnas, kus nood alustasid radioaktiivsest pinnasest hoolimata kaevikute kaevamist.