Kuigi mitmed majandusnäitajad meil ja sihtturgudel näitavad paranemise märke, räägivad eri arvamusliidrid ikka, kui halvasti kõik on. Paljudes sektorites tegelikult pole suurt kriisi ega langust, kirjutab riigikogu liige Mario Kadastik (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Eesti majandus on vaikselt näidanud juba indikatsioone, et hakkab oma suurimast nõrkusest üle saama. Ma arvan, et hetkel ongi vaja peamiselt selgust ja stabiilsust. 

Pidevalt muutuv maksukeskkond, selgusetus kauplemispartnerite juures ja üldine sõjafoon on kindlasti asjad, mis on majandust pärssinud. Kui saame nüüd selgelt paika, et mis on riigi plaanid ja roll järgmiseks kolmeks aastaks ning on ka selgelt näha, et selle tegevuse käigus peaks oluliselt paranema ka julgeoleku olukord, siis peaks see stabiliseerima ka ettevõtete julgust regioonis investeeringuid teha.

Samuti loodetavasti hakkab eksportiva tööstuse jaoks sihtturgude nõrkus läbi saama ning kasvavad ka ekspordimahud, mis reaalselt toovad Eesti majandusse lisavahendeid.

Üks suur probleem on ka olnud pidev erinevate arvamusliidrite kella tagumine, et kõik on jube halvasti. Tegelikkuses on SKP kasv olnud väga hea, töötuse näitajad ei ole kasvanud analoogselt varasemate kriisidega ja väljavaade on juba palju roosilisem. 

Ma arvan, et ka suhtumise muutus, et mitte klaas ei ole alati pooltühi või täitsa tühi vaid on pooltäis, kui mitte just täitmisel on ka suureks mõjutajaks üldisel majandusaktiivsusel. Ja olgem ausad, mitmetes sektorites ei ütleks küll välisvaatluse järgi, et suurt kriisi või langust oleks.