Eile saabus siis uudis, mis nagu ei olegi enam uudis, vaid ammu aimatav: Euroopa parlament kiitis heaks plaanid, mis lubavad alates 2035. aastast vaid nullheitega sõidukite müüki.
Sinna on tänasest 12 aastat aega. Esimesed elektriautod tulid masstarbimisse ca 12 aastat tagasi. Täna moodustab elektriautode müük kogu autode müügist ~10% (2022 müüdi kokku ca 81 miljonit autot, millest pea 8 miljonit olid elektrilised).
Paljud teevad vea ja eeldavad lineaarset kasvu ning ütlevad, et 12 aasta pärast ei ole seega võimalik müüa elektriautosid rohkem kui ~30% ringis. Seega oleks idee justkui surnult sündinud ja loosungitel baseeruv.
Ei vasta tõele. Kui vaadata elektriautode müüginumbrite kasvu, siis see on igal aastal peaaegu kahekordistunud. Seega on tegemist eksponentsiaalse kasvu faasiga.
Liigume mööda S-kõverat
Klassikaliselt toimub igasuguse uue tehnoloogia adopteerimine mööda S kõverat. Varajases faasis kasutavad tehnoloogiat vaid entusiastid ja kasv tuleb väga aeglaselt. Peaaegu lineaarselt.
Seejärel hakkab tehnoloogia rohkem valmis saama ja muutuma laiemale audientsile küpseks ning algab kiirenev levik. Mingis faasis saavutab tehnoloogia piisava turuküpsuse, et algab väga kiire eksponentsiaalne kasv ehk me jõuame kasvukõveras S tähe alumise kumeruse juurde. Kordades lühema perioodiga, kui algne kasv võis prognoosida, asendab tehnoloogia oma eelkäija ning turu ammendumise suunas liikudes hakkab kasvutempo aeglustuma, kuni saavutab mingi platoo.
Elektriautodega oleme me täna selles varajases eksponentsiaalse kasvu faasis. Kui vaid mõned aastad tagasi moodustas elektriautode müük alla protsendi kogu müügist, siis tänane 10% on ülisuur hüpe. Samas progressioonis võiks ennustada, et aastaks 2030 on lõviosa müüdud autodest juba elektrilised ning kui saabub aasta 2035 ja rakendub bensiinimootoriga autode müügi keeld, siis nutavad seda taga vaid mõned entusiastid.
Bensiinimootorid juba kaovad
Juba täna on mitmed autotootjaid, kes plaanivad oma viimase bensiinimootori välja arendada lähiaastatel ja sealt edasi see arendus seiskub. Edasi tulevad kõik uued arengud vaid elektrisõidukite maailmas. Praegune julgeolekuolukord, mis omakorda paneb pingelisse seisu fossiilsed kütuseliigid, suurendab kindlasti adaptsiooni veelgi, kuna täna ei omata enam illusioone odava nafta ja gaasi osas.
Kindlasti on palju neid, kes muretsevad, et kuidas nad hakkama saavad. Aga kui see eksponentsiaalne kasv toimub, mahud lähevad üles, siis langeb alati ka üksiktoote hind.See on võimalik ka elektrisõidukite maailmas, mida on edukalt demonstreerinud Tesla, kes suudab müüa juba miljonitesse ulatuvat autode hulka – seda rekordkasumiga, olles samas autode hinnas otse konkurentsivõimeline sama klassi bensiiniautodega. Seega skaala loeb.
Ma pakun, et juba lähima viie aasta jooksul tulevad keskklassi autode hinnad alla bensiiniga konkureerivaks ning kümne jooksul jõuavad turule ka odavama klassi autod. Ning ega 2035 keegi ju ei keelusta kasutatud autode turgu, see eksisteerib veel 10+ aastat edasi, andes võimaluse ka uutel soodsamatel elektriautodel jõuda teise ja kolmandasse kätte ja muutuda kättesaadavaks kõigile.